Ma soovin käia hommikukastes, 
kui värsket jahedust õhkub nii järvest.
Soovin nautida hetki, tajudes loodust… 
et säraksid silmad… et täidaks mu ootus.

Ma soovin istuda, unistades vaikuses,
uidata puude all… varjukas aias 
imetleda linde, kes tiiblevad taevas 
luuletada loodusest kodumaapaigas.

Soovin lentsida metsas… tee mööda ringi…
haista lõhna, mis õhkavad ilusad lilled…
soovin kuulda, kui laulavad hommikulinnud… 
korjata maasikaid… juba täis on mu pihud.

Soovin supelda järves kuuvalguse ribas… 
sel ajal on vaikus, pole ainustki hinge ... 
vaadata tähti, mis süttivad taevas… 
ja koiduga hääbuvad hommikuvalguses.

Linnulauluga soovin ma kohata koidu, 
vaadelda päikest, mis annab uut lootust… 
kui liiguvad pilved ja heiastuvad järves…
kuulata muusikat… see tuul kohab pärnades.

Värska - mu kodumaa, mulle on kallis, 
siin nii palju metsi… jõed jooksevad järvest …. 
siin puhkab mu hing, ja kui unenäos,
mu lootused täitusid. Olin ma võlukandis...

/12. veebruar 2015. a./